To Err is Human. To really screw up, you need a computer.

Popular T-shirt logan in 80′s

Eile oli rahvusvaheline statistika päev. Mina tähistasin seda omamoodi, ma lõpetasin selle poolaasta parima lugemise “Nerds on wallstreet” ja analüüsisin põhjalikult  viimasel ajal furoori tekitanud teaduslikku artiklit “Twitter moods predict stock market.”

Ma alguses eeldasin , et see oligi mõeldud naljaartiklina, nagu kunagi Davif J. LeinWeber (Nerds on Wallstreeti autor) leidis 99% täpsusega korrelatsiooni Bangladeshi 10aastase või tootmise , lammaste sigivuse ja S&P 500 aastase muutuse vahel või siis Mr. Bloom naljamudel, mis kasutas NY Yankeede edukust aksiate edukuse hindamisel(vt väljavõtteid allpool).

Aga kuna see artikkel saadeti laiali laiemale hulgale ning arhiveeriti teadustööde võrguarhiivi, siis ei saa seda enam naljana võtta vaid autorite ilmselge püüdlusena toota tõsist teadust.

Lugesin ja analüüsisin ning lühidalt võib selle artikli kokku võtta ühe selle autori eesnimega: HUI NA, või siis ka NA HUI. Enda lolliks tegemiseks ei pea kasutama tipptehnoloogiat ja  teadusliku kraadi.

Esimene hoiatussignaal tuli juba autorite eriala vaadates: KÕIK 3 vaid infotehnoloogiaga kursis inimesed.

Esimene valugrimass tuli esimesel lehel teises tulbas teises veerus:

” Behavioral finance has provided further proof that financial decisions are significantly driven by emotion and mood [19]. It is thereforereasonable to assume that the public mood and sentiment candrive stock market values as much as news.

“

Emotsioonid ja “uudised” on ühes pajas vaid Õhtulehes, muul juhul tuleks koheselt keelata igasugused pensionifondid.

Teine sähvakas tuli järgmiselt lehelt, kui tuli välja, et nad kasutasid 10miljonit säutsu vahemikus 28.veebruar 2008 kuni 29.detsember 2008. Liialt lühike vahemik, korrelatsiooni tõestamiseks ja valideerisid vigaselt vigaseid andmeid .

Kolmandaks, nad ülistavad uudiseid, kuid nad ei tajunud et uudiseid, mis seostuvad aktsiatega on ajaliselt ennetava ja tagajärjelised ning allikapoolest otsesed (sh insider info ) või kõlakad. Kuid paar rida hiljem tuli välja, et see polegi määrav – nad filteerisid välja uudised, mis vastavad mustrile  ”i like …”, “makes me”, ” i’m feeling”, “i am” … Sama hästi oleks võinud võtta ka toruimmistust ja kõhulahtisust sisaldavad säutsud, manipuleeritud tulemustest rääkimata.

Miinus punkte oli veelgi, kuid ülevaatlikuse ja loetavuse huvides jäägu need edaspidiseks tarvitamiseks.

Kokkuvõttes:

Tehnoloogiliselt oli ülesanne lahendatud  huvitavalt, nt kuidas nad analüüsid Twitteri vooge  ja määrasid säutsuja tujusid, ma sain sealt isegi kasulikke tehnilisi nippe ja vihjeid (nt vaadalda seda kui CollectiveIntelligence künka otsast), kuid sisuliselt on see väärtusetu teos.

Sealjuures nad kasutasid 3nda osapoole tarkvara ning nende tööst oli arusaada, et nad suhtusid kasutavasse tarkvarasse kui väga musta kasti ja polnud vähimatki ülevaadet kuidas see tarkvara töötab, hoolimata et nende teadusartikkel hakkab toetuma sellele toetuma.

Kuid lõputiitrites võis õnneks lugeda ausat ülestunnistuse moodi asja:

“. Third, these results are strongly indicative of a predictive correlation between measurements of the public mood states from Twitter feeds, but offer no information on the causative mechanisms that may connect public mood states with DJIA values in this manner.

“

Üldiselt on seda jama on raske kommenteerida, sest nad ei tootnud midagi asjalikku – nad võtsid paar programmi ning väga fänci nimega masinõpe algoritmi (ja ainult 1!?) ning segasid selle võlusõna Twitteriga.

Kahju, et  teadlased rikuvad sellise rumala tellimustööga(töö lõpus on viide tellijale) oma resümee ja pikast haridusteest hoolimata suudavad unustada, et korrelatsioon ei võrdu põhjuslik seos[4].

Kui on soovi minu kriitikat rohkem mõista, siis vaata ka artiklit “Stupid Data miner tricks: Overfitting the SP500“[3]

Just leidsin palju asjalikuma uurimstöö Tommy Gärlingi & Co poolt: “Psychology, Financial Decision Making, nad Financial Crisis“

Väljavõtted Nerds On Wallstreetist:

Believe it or not, there was a 10-year periodwhen the annual change in the S&P 500 had a 75 percent correlationwith butter production in Bangladesh. Favoring models with fewer variables and simpler transforms can be reflected in the fitness function.

It gets much wackier than this. A man named Norman Bloom, no doubt a championof all data miners, went beyond trying to predict the stock market. Instead, he usedthe stock market, along with baseball scores, particularly those involving the New YorkYankees, to “read the mind of God.” I offer a small sample of Bloom, in the originalpunctuation and spelling, here: “The instrument God has shaped to brig proof he hasthe power to shape the physical actions of mankind—is organized athletics, and par-ticularly baseball. the second instrument shaped by the one God, as the means to bringproof he is the one God concerned with the mental and business aspects of mankindand his civilization is the stock market—and particularly the greatest and most famousof all these—i.e., the New York Stock Exchange.” Mr. Bloom’s work was brought tomy attention by Ron Kahn of Barclays Global Investing. Bloom himself did not pub-lish in any of the usual channels, but seekers of secondary truth can consult “God andNorman Bloom” by Carl Sagan, in American Scholar (Autumn 1977), p. 462. [1]

Lie, Damned lie,  and statistics [2]

Mark Twain

——————————————————————————————————-
Lingid:

[1] “Nerds on Wallstreet”, p.147 , http://nerdsonwallstreet.typepad.com/

[2] http://en.wikipedia.org/wiki/Lies,_damned_lies,_and_statistics

[3] “Stupid data mining trick: “ http://shookrun.com/documents/stupidmining.pdf

[4] Ago Sauga statistika konspektid: http://www.sauga.pri.ee/audentes/download/kvantmeetod_lk45_68.pdf

[5] Tommy Gärling,”Psychology, Financial Decision Making, and Financial Crises”,   http://www.bolton.ac.uk/Conferences/EconomicPsychology/T%20Garling.pdf

* Bloombergi newsi artikel:

http://www.bloomberg.com/news/2010-10-21/twitter-analysis-reads-investors-minds-can-predict-stock-market-swings.html

* SingularityHubi blog “Twitter predicts Stock Market”:

http://singularityhub.com/2010/10/21/twitter-predicts-the-stock-market/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+SingularityHub+(Singularity+Hub)

* Twitteri säutsud aitavad ennustada aktsia tulemusi:

http://www.wired.com/wiredscience/2010/10/twitter-crystal-ball/

* Neural Markets Blog – “A Tweet here, a Tweet there“

http://www.neuralmarkettrends.com/2010/10/19/a-tweet-here-a-tweet-there/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed:+dbreakfast+(Neural+Market+Trends)

Nüüd on võimalik ühes kohast ja kergel hankida Euroopa maade statistikat, neid visualiseerida ning võrrelda. Paari hiire klõpsuga on sul võimalik võrrelda Euroopa riikide riigivõlgasid, töötusemäära, miinumpalga taset jne (vt allpoolt linki). Viimast ei hakkanud välja tooma, sest tegu on ikkagi esmaspäevaga ja on vaja hoida positiivset toonust.

Kuid igati positiivne uudis ja ma ei imesta kui varsti/9kuu pärast/ lisab Guugel oma andmevaramutele statistikatööriista.

Näiteks allpool on ära toodud väike töötusemäära võrdlus Eesti vs Vana-Euroopa ja Skandinaavia. Kuna tegu on joongraafikuga, siis üle 4graafiku pole mõtet lisata, kaob ülevaatlikus. Kuid huvitav on näha Soome LAMA ja Eesti MASU võrdlust – loodame et nende graafikute vahel  20aastane ajajada nihe ning meil hakkab ka suund tugevalt allapoole kiskuma.

Huvitav, kas Luxembourgi ja Saksamaa positiivne trend alates 2000 on seotud veebibuumiga? Ja Soome LAMA ei lubanud sellist effekti tekitada ? OK, ma uurima… nii põnev, põnev see andmetemaailm.

töötus Euroopa maades

——————————————————————————————————————————————————–

Lingid:

* Google ametlik blogi sissekanne:

http://googleblog.blogspot.com/2010/10/this-week-in-search-101610.html

* Googel Public Data:

http://www.google.com/publicdata/directory

* töötuseandmed Euroopa maades:

http://www.google.com/publicdata?ds=z9a8a3sje0h8ii_&met=unemployment_rate&idim=eu_country

Nimelt analüüsib Nathaniel Talbott oma RubyConi esitluses “Fear of programming” kirjutamise hirmu olemust, tekkepõhjuseid ja kuidas võiks neist ülesaada.

Vähegi asjatundlikumale arendusnohikule ei ole võõrad olukorrad, kus mõistus keeldub kirjutamast uut , lahedat sortsu või  pikale veninud projekti ettevõtmine tundub kuidagi vastumeelne. Või olukord, kus teiste kriitikat kartes keskendud pigem süntaksile ja unustad lahenduse korrektsuse.

Peale selle video vaatamist on sul enamikele probleemidele lahendus olemas või siis ka hea suund kätte näidatud:

On 2010 aasta viimased kuud, nüüd on möödunud 10 aastat veebibuumist, mille järellainetused jõudsid üle-eelmine ja aasta varem seda ka meiteni. Weebimull ja meie kinnisvara-buum on rohkem seotud kui me tunnistame, sest neid mõlemaid toitsid pinnapealsus, erakordne ahnus, ja just virtuaalne ahnus- soov leida hõbekuuli, mis kindlustaks kuldset rada pensioni.

Me (milleniumikad) teame, et seda pole põhjustanud ei kommud ega UFO-d, vaid liiga kauaks valitsema jäänud eelmine põlvkond, kes varasemate kirjatükkide alusel on ennast nimetanud võitjate-põlvkonnaks . Kahjuks, reaalelus on nad osutunud täielikuks luuseriteks. Luuserid, suure L-iga. 70.show on meie jaoks komöödia.

Miks?
Nad pole suutnud MASU jooksul võtta vastu mitte ühtegi otsutavat sammu, mitte ühtegi . Eriti ärritab mind nende rünnak Alma Materi vastu!!! Nende arust on põhjus igalpool mujal kui neis, tõestuseks tutvu rahvahäälega kommentaariumites. Tegu on ühiskonnaga, kes arvavad et edu taga on valemi “eliitkool-ülikool ja peale seda tutvusega riigitöö” täpne järgmine – ja seda veel nii masiniliku täpsusega, mille käigus on kadunud igasugune loovus, isiklikkus ja omaväärtus.

Kõik erinev on patt!!

Võin tuua näite meie suurpangast – koosolekul polnud suuremat naljakoori, kui mainiti roostlased kasutavad konsultantide abi ja tehakse allhankeid. Ma lahendan seda humoorit tänaseni.

Miks see mind ärritab?

Ma tahan välja tulla oma startupiga, mul on ideid 20lk ja kui vanemalt põlvkonnalt nõu küsida, siis nad tapavad su idee ennem kui see saab välja tullagi – su idee ei tööta ennem kui see teeninud esimese millioni . Ja ennast tõestada ei lasta, mnjah – just nende pärast ei läinud rate.ee rahvusvaheliselt läbi – Rate.ee oli oma ideelt ja teostuselt 3aastat facebuukist ees ( meenutan, et see sai oma hoo sisse Harvardi tudengite edevusest, kuid selleks ajaks oli 100k rate kasutajaid).

Meie põlvkond on võimas – me suudame tegeleda mitme asjaga korraga(tõlge vanematele peerudele: mitme muutujaga võrrandid ja mänguteooria), meid ei huvita raha, meid innustab pigem sotsiaalne tunnustus ja erakordne saavutusvajadus, kogemus – Me oleme Häkkerite-põlvkond ja meile on oluline meie lähedased ja meie saavutused – mitte õhust tekitatud rahad, kusjuures sel pole tegelikku tagatist ning kõige selle juures on IT meie jaoks sama tavaline kui mobiilkõne – lihtsalt vahend enda ja oma idee väljendamiseks, mitte patsiga poiste mängumaa.

Jess, 70-s.

Lausa naeruväärne oli täna vaadata tädi Aunaste saadet, kus enamus ei mõistnud sotsiaalmeedia olemust. Luuserid !!
Sotsiaalmeedia pole tänapäevaste noorte suhtlemist tapnud, vaid viinud enneolematule tasandile – pinge vabalt võid väljendada oma mõtteid ja leida just endale sobiva grupi, kusjuures iga grupp on erakordselt salliv teiste suhtes – riik, rahvus ja keel on meie omapära julgustamiseks, mitte teiste talla alla surumiseks.

Seni kaua kui valitseb luuserite põlvkond – peame närima riisi, hommikuks suhkruga ja õhtuks soolaga.
Seni kaua kui meil toimuvad vajalikud muutused, on meie päevatöö viidud juba Indiasse ja Rahvavabariik Hiina juhib meie majandust. (Nad alustasid valgelt lehelt.)

Kallid kaaslased, anname ideele ja väljendusvabadusele ruumi!
Kui on aega, siis süüvi filmi “Social network” tagamõttesse, see on selle sügise parim vaatamine.

Timo,
uhkusega kastist väljamõtleja.

The post is brought to you by lekhonee v0.7

(ps: toimetamisel – lisa toodete võrldus, mida kõigil läheb vaja (email, dokumendihaldus, kliendihldus, brainstorming )

miniarvuti ekraani tõttu ei pruugi kujundus ja tekst olla paslik)

Mitmete, mulle kasulikke asjaolude kokkulangemise tõttu loobusin ma töövõtja rollist ning asusin looma oma start-upi ärianalüüsi ja andmekaeve valdkonnas.  Viimased 2nädalat on olnud huvitavad – olen esitanud paar  projekti ideed (vt. www.startitup.ee ), lugenud teiste start-upide kogemusi (vt mu twitterit), koostasin äriplaani kavandi ning nüüd olen jõudnud it-ressurside kaardistamise ja hankimise juurde.

Enamasti on Idu-projekti eelarve ja aeg väga piiratud, mistõttu peab oma tulevased  IT-ressursid väga hoolikalt valima, nt esialgu pole otstarbekas investeerida oluliselt riistvarasse, selle asemel on  kasulik hoida enamik teenuseid pilves.  Tarkvara valikul peab arvestama väga paljusid nüannse nt olulisemad on hind, kohandamisvõimalus, hoolduskulud, ning  oleks kõigile tiimi liikmetele kättesaadav. Nagu allpool võrdlusest võib tähelepanna, et kõige esmapilgul tasuta lahendus ei pruugigi üldse tasuta olla.

Olemasolevad vahendid

Iduprojektide sobivaid lahendusi võib leida peamiselt 2 gigandi pagasist:  Google kui Microsoft (muidugi ka teised vt allpool esimene link), kuid eelmainitud 2 on teinud suurimad panused. Neist viimane, Microsoft, on välja tulnud väga otsese StartUpi toetusprogrammiga BizSpark – lisaks töövahenditele, pakutakse oma liikmetele suhtlus- kui ka toetusvõrgustikku.

Mõlemad pakkuvad Idudele sobivaid tarkvara lahendusi, kuid mõlemal on väga erinev suunitlus ning  omad plussid ja miinused .

Toon lühidalt väikse võrdluse:

Kokkuvõtte

Mina soovitan valida Microsofti BizSparki – kogu vajalik ühest kohast ja  ühekorraga, sealjuures  ilma lisa- ja jooksvate kulutusteta, selle kõige juures leiab igaüks siit vajaliku IT vahendi. Siinjuures pean rõhutama, et BizSpark pole pelgalt tarkvara hankimise koht, vaid väga suur rõhk on pandud suhtlus- ja teadmisvõrgustikule. Näiteks microsoft Platform ready abil on sul võimalik väga lihtsalt ja kiirelt oma MS  põhist projekti turundada ning seda mobiilist pilveni.

Minu valik

Hetkel valisin mina Google Appsi , sest minu puhul on oluline just suur paindlikkus, erinevad matemaatika ja simulatsiooni platvormide kasutamine .

[TODO: little comparsion table of products + alternatives]

Kuid BizSparki Platform Ready ja IronPython on pannud mu otsust muutma, kindlasti saab BizSpark üheks osaks minu startupis.

Soovid abi ?

Antud projekti käigus sain väärtuslike kogemusi Google Appsi seadistamisel, oma domeeniga sidumisel, nt mail.dataoil.eu on mul meiliserver, wave.dataoil.eu on registreeritud sisemise wave jaoks ning oma domeenis .

————————————————————————————————–

Lingid:

* vabavaralised vahendid startupile: http://startuptools.pbworks.com/
* Arvutimaailma sissekanne vabatarkvarast ja startupidest: http://www.am.ee/node/1692?utm_source=twitterfeed&utm_medium=twitter

* Microsoft BizSpark:  http://www.microsoft.com/bizspark/

* Microsoft Dreamspark: https://www.dreamspark.com/default.aspx

* http://www.google.com/a/cpanel/domain/new

Google Appsi ülesseadmise õpetus:

http://www.eepohs.com/156/google-apps-vaikefirma-infrastruktuur/

ülevaade:

http://www.econet.ee/renditeenused/google-apps-ettevotetele.html

konverteerimine ja kontode importimine: http://www.hanselman.com/blog/MigratingAFamilyToGoogleAppsFromGmailThunderbirdOutlookAndOthersTheDefinitiveGuide.aspx

forte.ee pilveraalinduse ülevaade tavainimesele: http://forte.delfi.ee/news/digi/article.php?id=20952138&categoryID=19375415

useful

Näiteks alljärgneval pildil toodud skeemil moodustasin meediahalduri, mis koondab meediallikate uudisvood ning filtreerib välja täna ilmunud uudiste seast just need uudised, mis sisaldavad saagimlikke sõnu (õnneks piiratud sõnade kogum).

illustratiivne - lähemalt vaatamiseks vaata allpool olevat linki

See oli pelgalt kiire näide, veel on näiteks võimalik:

1) Sinu rakendus ei ole piiratud ühe toruga, sa saad moodustada erinevaid torusid, mida siis hiljem saad kokku koondada.

2) SQL fännide saavad andmevoo täpsustamisel kasutada Yahoo SQL-i sarnast päringu keelt YQL.

3) torude andmevooge on võimalik tõlkida, rakendada lihtsamaid valemeid.

4) toru väljundit saab eksportida või  lugeda RSS või JSON meediumi vahendusel

5) Toru väljundit saab samuti sotsiaalvõrgustikus kuvada nt WordPressis Badgina või Bloggeris.

Häid rakenduskohti:

* akstiate ja börsiinfo koondamine

* foorumite  ja kommentaariumite analüüs

* sinu firma mainimine meediumis

* asukohtade eraldamine

* torud lihtsustab oluliselt brauseri või mobiili vidinate loomist.

Kiire, lihtne ja võimas!

————————————————————————————————————————

Näite veebiaadress: http://pipes.yahoo.com/pipes/pipe.info?_id=e6bf7c97f2b59ee37dc548f4756de9c6

Ärianalüüsi ja andmekaeve abi: http://www.dataoil.eu

Kui aus olla, siis minu arust on parima netiturbe materjaliga – lihtsalt ja ülevaatlikult antakse ülevaade pahavaradest, võimalikest ohtudest, turvalisest suhtlemiseni. Kui vanem nende teemade käsitlemisega hakkama ei saa, siis võtku kooli arvutiõpetaja antud temaatikad ette. (Nagu seksi aka terviseõpetus on veeretatud vanemate õlult 60aastasele vanadaamile )

Kanal11 s jooksva “Seksi õppetunni” väitel on 90% briti teismelistest tuttavad netiavarustes peituvate võimalustega ja seda vanemate teadmata ja need võimalused suurenevad igapäevaga – uued iPadid ja mobfoonid. . Keelata on neid raske, piiramine pole võimalik, aga vähemalt võiks neid harida.

Raamat on allalaetav siin: http://www.microsoft.com/downloads/en/details.aspx?FamilyID=87583728-ef14-4703-a649-0fd34bd19d13&displayLang=en#Overview

Kuid näha kui lihtne võib mõnikord mõni tehniline lahendus olla, siis tasub vaadata alljärgnevat videot:

Krati demo

Mõned lingid antud teema mõistmiseks:

* SSL & men in middle

wiki: http://en.wikipedia.org/wiki/Man-in-the-middle_attack

sans.org esitluse pdf: http://www.sans.org/reading_room/whitepapers/threats/ssl-man-in-the-middle-attacks_480

SysAdmini vaatenurgast: http://www.pburkholder.com/sysadmin/SSL-mitm/index.php

Muidugi Bruce Schneideri, moodne mees ta nagu on, teme facebooki kontolt: http://www.facebook.com/notes/bruce-schneier/man-in-the-middle-attacks-against-ssl/38473889677

Eelmisel aastal tegi väikse demo ka HAK5 tiim oma saates: http://www.hak5.org/hack/strip-out-ssl-security-with-a-man-in-the-middle-attack

Samuti eelmine aasta esitles BlackHat konverentsil sarnast teemat Moxie Marlinspike “More Tricks For Defeating SSL”, otsi alljärgnevalt lingil tema nime järgi, siis on sul võimalik vaadata tema esitluse videot, ettekannet ning samal teemal tema uurimisartikleid: http://www.blackhat.com/html/bh-usa-09/bh-usa-09-archives.html

* Kuidas välistada

1. http://www.net-security.org/secworld.php?id=7087

2. “SSL riskide minimeerimine” – http://esj.com/articles/2010/04/06/ssl-risks.aspx

3. Kena ja seksikas neiu tutvutab sulle antud valdkonda Comodo (AV ja firewall company) videokanalis: http://www.comodo.tv/enterprise/defending-against-man-in-the-middle-attacks/

* MegaPanzer

Artikkel : http://www.theregister.co.uk/2010/07/01/regional_trojan_threat/

Tutvustus ja kood tema kodulehelt: http://www.megapanzer.com/source-code/

SecurityTube tutvustus: http://www.securitytube.net/Megapanzer-%28Trojan-Horse%29-video.aspx

Back-up video: http://www.mefeedia.com/watch/22314126

Väike ahvivaimustuse leevendus –> sarnased töövahendid on Eesti spetsialistidele mõnda aega juba tuntud, seega ennetustööd on tehtud. Seega täna sa rikkamaks ei saa, kuid ühte võin ma kinnitada sa said palju targemaks.

BTW,  megapanzeri taha peituv intellekt on pikemat aega juba nn Eesti meeste Skypele kaikaid kodarasse loopinud ja ei saa ütelda, et tema visadus pole vilja kandnud.

]]> http://timgluz.wordpress.com/2010/07/24/video-7sammu-ja-7minutiga-ohvri-konto-tuhjaks/feed/ 0 59.421506 24.761338 59.421506 24.761338 timgluz PlunderBank http://timgluz.wordpress.com/2010/07/22/pt-4-keerutame-luulet-juba-twistedi-abil/ http://timgluz.wordpress.com/2010/07/22/pt-4-keerutame-luulet-juba-twistedi-abil/#comments Thu, 22 Jul 2010 10:52:16 +0000 timgluz http://timgluz.wordpress.com/?p=593 ]]>

(eelmine peatükk / index / järgmine peatükk )

Meie esimene Twistedi luulekoguja

Twisted on laialdast kasutamist leidnud serverite programmeerimisel, siis sellest hoolimata kirjutame selles peatükis oma Twistedil baseeruva luulekliendi ja pealegi on kliendi tarkvara lihtsam kirjutada kui serveri.

Aga kõigepealt on vaja taaskäivitada meie luuleserverid:

python blocking-server/slowpoetry.py --port 10000 poetry/ecstasy.txt --num-bytes 30
python blocking-server/slowpoetry.py --port 10001 poetry/fascination.txt
python blocking-server/slowpoetry.py --port 10002 poetry/science.txt

Ja siis käivita uus luulekoguja:

python twisted-client-1/get-poetry.py 10000 10001 10002

Mille tulemusena võid ekraanil näha alljärgnevat tulemust:

Task 1: got 60 bytes of poetry from 127.0.0.1:10000
Task 2: got 10 bytes of poetry from 127.0.0.1:10001
Task 3: got 10 bytes of poetry from 127.0.0.1:10002
Task 1: got 30 bytes of poetry from 127.0.0.1:10000
Task 3: got 10 bytes of poetry from 127.0.0.1:10002
Task 2: got 10 bytes of poetry from 127.0.0.1:10001
...
Task 1: 3003 bytes of poetry
Task 2: 623 bytes of poetry
Task 3: 653 bytes of poetry
Got 3 poems in 0:00:10.134220

Sarnane tulemus nagu eelneval asünkroonsel kliendil. See ei tohika olla üllatav, sest nad teevad põhimõtteliselt sama asja. Vaatame nüüd koodi lähemalt, et näha kuidas meie uus luuleklient töötab. Ava kood oma lemmik tekstitoimetajas ning hoia kooditekst selle peatüki lõpuni avatuna, et saaksid pidevalt kõrvalt jälgida terviklikku koodi, mida me alljärgnevalt hakkame jupiti analüüsima.

Märkus: Nagu ma esimeses osas mainis, siis me alustame Twistedi kasutamist väga madalal tasemel ja viskame kõrvale mõningad Twistedi poolsed abstrakstioonid, et saaksime Twistedi kasutamist õppida tuumast kestani. Siinjuures pean märkima, et seetõttu ei sobi esimestes peatükkides olevad näited reaaleluliste ülesannetesse, sest on liiga madala tasemilised..

Meie uue luulekliendi töö algab PoetrySocket objektide loomisega, mille tulemusena PoetrySocket algväärtustab iseennast, luues võrgusokli, ühendab luuleserveriga ja lülitub mitte-blokeeruvasse tööreziimi:

self.sock = socket.socket(socket.AF_INET, socket.SOCK_STREAM)
self.sock.connect(address)
self.sock.setblocking(0)

Kunagi järgnevates õpetustes jõuame Twistedi abstraktsiooni tasemel nii kaugele, et ei pea sokleid enam otseselt puutuma, sest anname selle töö üle Twistedile. Hetkel jääme veel süsteemi lähedasele tasemele ja mängime soklitega ise. Pärast ühenduse loomist, PoetrySocket “söödab” addreaderi abil ennast Reaktorile:

# tell the Twisted reactor to monitor this socket for reading
from twisted.internet import reactor
reactor.addReader(self)

AddReader meetod annab Twistedi failideskriptori, millel sa soovid monitoorida sissetulevaid andmeid. Miks me saadame twistedile objekti, selle asemel et saata failideskriptor ja tagasikutse (eng callback)? Ja kuidas Twisted teab mida peale hakkata meie objektiga, sest Twisted kindlasti ei sisalda luule-spetsiifikaga seotud koodi? Usu mind, ma kontrollisin. Ava twisted.internet.interfaces moodul ning jälgi minu kommentaare.

Twistedi liides

Twistedil on hulk alammooduleid, mida kutsutakse liideseks, millest igaüks määratleb ennast kui Interface klassi liige. Alates versioonist 8.0, kasutab Twisted zope.interface nende klasside baasklassina, aga hetkel ei ole antud paketi detailid meile olulised. Meile on olulisem Interface alamklasside kasutamine Twistedis, nagu seegi mida sa hetkel tekstitoimetajas vaatad.

Üks liidese peamine eesmärk on dokumentatsioon. Pythoni arendajana oled kindlasti kokku puutunud märksõnaga Duck Typing, mis lühidalt kirjeldab objekti kuuluvust mingisse klassi on määratud tema kirjeldusega(kuidas ta maailmale paistab), mitte tema kuuluvusega ja asukohaga klassi hierharhias. Seega kui kahel võrreldaval klassil on samassugune välimine kirjeldus(nt kõnnib nagu part, prääksub nagu part jne), siis duck-typingu kohaselt on nad sarnased objektid (pardid). Seega liides on omamooodi ametlik kokulepe, et määrata objektile omadus “kõnnib nagu part”.

Jäta moodulis twisted.internet.interfaces vahepealsed read vahele kuni jõuad meetodini addReader()., mis on omakorda deklareeritud IreactorFDSet liideses ja peaks väljanägema midagi sellist:

def addReader(reader):
    """
    I add reader to the set of file descriptors to get read events for.
    @param reader: An L{IReadDescriptor} provider that will be checked for
                   read events until it is removed from the reactor with
                   L{removeReader}.
    @return: C{None}.
    """

IreactorFDSet on üks liidestest, mida Twisted reaktor kasutab. Seega iga reaktoril on meetod addReader(), mis töötab nagu ülalpool liidese docstringis on kirjeldatud. Meetodi enda deklaratsioonis pole self-argumenti, sest see on mõeldud kasutama vaid public–määratlejaga ja self-argument on juba üks osa implementatsioonist.(ehk väljakutsuja ei pea eraldi self- argumenti saatma). Reaalsetes rakendustes pole liidese objektid ei ole kunagi ise väärtustatud või baasklassi rollis.

Märkus 1: Tehniliselt, IReactorFDSet peaks kasutama vaid reaktorid, mis toetavad failideskriptorite ootamist. Nii palju kui ma tean, siis kõik Twistedi reaktorid suudavad seda.

Märkus 2: Liideseid on võimalik kasutada rohkem kui pelgalt dokumentatsiooniks. Zope.Interface moodul lubab sul täiendavalt deklareerida, et klass esindab ühte või enamat liidest, ja pakub sealjuures võimalust jooksvalt kontrollida, analüüsida neid deklaratsioone. Samuti toetab liides adaptsiooni põhimõtet, võime dünaamiliselt pakkuda objektile antud liidest, mida liides ise otseselt ei suuda. Aga hetkel me nendesse võimalustesse ei süüvi.

Märkus 3: Sa võid märgata mõningat sarnasust liideste ja abstraktse baasklassi vahel(ABC). Alljärgnevalt jäävad nende analüüs ja võrdlus siit õpetusest välja. Aga sel teemal võid lähemalt lugeda Twistedi looja Glyph esseed antud teemal siit:essay.

Vastavalt eelpool väljatoodud docstringile, addReader() argument peaks esindama IreadDescriptor liidest ja seega peaks seda tegema ka meie PoetrySocket objektid. Keri moodulis natuke allapoole kuni leiad selle nimelise mooduli, mis peaks välja nägema alljärgnevalt:

class IReadDescriptor(IFileDescriptor):
    def doRead():
        """
        Some data is available for reading on your descriptor.
        """

Ja sa leiad doRead() implementatsiooni ka meie PoetrySocket objektis, mille eesmärk on lugeda asünkroonselt meie soklist andmeid, mil iganes Twistedi reaktor ta välja kutsub. Seega doRead() meetod on tegelikult tagastuskutse – selle asemel, et saata see otse Twistedile, me saadame objekti doRead meetodiga. See on Twistedi raamistikus üldlevinud võte – selle asemel et edastada funktsioon, sa saadad liidesega ühilduva objekti. Selline lähenemismeetod lubab sul edastada hulk sarnaseid tagastuskutseid (Liidese poolt defineeritud meetodid) koos üksiku argumendiga. See lahendus võimaldab tagastuskutsetel omavahel suhelda läbi objektis hoitavate jagatavate olekutega.

Mis on teisiti IreadDescriptor’i abil arendatud tagastuskutsega? Pane tähele, et IreadDescriptor on IfileDescriptori alamklass, mis tähendab et sellised ehk IreadDescriptotit esindavad tagasikutsed peavad ühilduma ka IfileDescriptor liidesega. Ja kui sa kerid alla poole, siis võid seal märgata alljärgnevaid ridu:

class IFileDescriptor(ILoggingContext):
    """
    A file descriptor.
    """
    def fileno():
        ...

    def connectionLost(reason):
        ...

Ma jätsin ülemises ekraanitõmmises mõningad docstringid välja, sest nende tagasikutsete nimede järgi on nende eesmärgid üheselt mõistevad : fileno – tagastab monitooritava failideskriptori ja connectionLost kutsutakse siis välja kui ühendussülgetakse. Ja nagu sa näed, siis meie PoetrySocket objektid esindavad antud meetodeid samuti,

Lõpuks, IfileDescriptor on päritud IloggingContext-ist. Ma ei hakka selle sisu siin välja tooma, aga sellepärast on meil vajalik kirjutada logPrefix. Sa detailsemalt tutvuda sellega moodulis interfaces.

Märkus: Võibolla sa juba märkasid, et doRead() tagastab eriväärtuse, et teavitada socketi sulgumisest. Kuidas ma tean seda teha? Lihtsalt, see ei tööta ilma selleta ja ma piilusin Twisted liideste arendusi, et teaks mida teha. Sa peaksid mõnikord tegema samamoodi, sest dokumentatsioon ei pruugi olla täpne või ajakohastatud. Ma naasen viiendas osas tagasi sama teema juurde, võibolla oled sa selleks ajaks juba sokist taastunud.

Veel ja juba põhjalikumalt tagasikutsetest

(tagasikutse – eng callback)

Meie uus Twistedi luulelugeja on üpris sarnane meie algsele asünkroonsele kliendile. Mõlemad luulelugejad ühenduvad luuleserveritega ja loeb asünkroonselt nende soklitest infot. Suurem erinevus meie Twistedi põhisel lugejal on see, et ta ei vaja välimist tsüklit – selle asemel kasutab ta Twistedi reaktorit.

Ja doRead tagasikutse on siin oluline komponent. Twisted kutsub selle välja, et meid teavitada, et meie soklis on andmed valmis lugemiseks. Seda protsessi on kujutatud joonisel .7

doRead tagasikutsung

Igakord kui tagasikutse on väljakutsutud, siis on ta valmis lugema kõiki olemasolevaid andmeid ja peale seda peatub blokeerumata. Nagu me peatükis.3 juba mainisime, siis Twisted ei saa midagi teha, et peatada meie valesti käituvad koodi( nt mõtetu blokeerumine).Teeme näo, et me ei usu seda ja vaadata mis juhtub. Meie uue kliendiga on samas kataloogis nn rikkis luulelugeja nimega twisted-client-1/get-poetry-broken.py . Ja kui selle koodi vaatad, siis see paistab sarnane, va 2 erandiga:

1. Rikkis kliendi sokkel on blokeeruv
2. doRead() meetod jätkab baitiide lugemist sokli sulgemiseni

Käivita nn rikkis lugeja alljärgneva käsuga:

python twisted-client-1/get-poetry-broken.py 10000 10001 10002

Ja sa võid ekraanil märgata alljärgnevat tulemust:

Task 1: got 3003 bytes of poetry from 127.0.0.1:10000
Task 3: got 653 bytes of poetry from 127.0.0.1:10002
Task 2: got 623 bytes of poetry from 127.0.0.1:10001
Task 1: 3003 bytes of poetry
Task 2: 623 bytes of poetry
Task 3: 653 bytes of poetry
Got 3 poems in 0:00:10.132753

Olgugi väiksele ülesannete järjestuse erinevustele, paistab antud rakendus üsna sarnane meie blokeeruva kliendiga. Aga see sellepärast, et meie nn rikkega klient on blokeeruv. Kasutades blokeeruvat recv() funktsiooni meie tagasikutses, muutsime Twistedi asünkroonse koodi automaatselt sünkroonseks. Ehk meil on keeruline select-tsükkel ilma asünkroonsust saavutamata.

Twisted sündmustsükel pakub meile multi-tasking võimalust, mida tuntakse üldnimetuse cooperative all, millest järgnevalt võib lihtustatult mõelda, et Twisted ütleb meile kuna OK lugeda ja kuna õige aeg failideskriptorisse kirjutada, aga meie peame sealjuures arvestama, et me saame andmetega tegeleda kuni blokeeringuni. Ja seetõttu peaksime me oma koodis välistama ka muud blokeeruvad kutsed, nagu os.system moodul. Kui meil on kauakestev arvutustöö (protsessori nõudlik), siis on meie ülesanne jagada see natsa väiksemateks tükkideks, nii et S/V ressurssi nõudvad ülesanded saaksid võimaluse korral teha oma töid ja kogu programm saaks oma tööga edasi minna.

Siin on oluline tähelepanna, et meie rikkega klient ikkagi töötab – see laeb alla kõik luuletused, mida me oleme soovinud, aga ta on kaotanud asünkroonse S/V abil saavutatud effektiivsuse. Samas võibolla sa märkasid, et see töötas ikkagi kiiremini kui sünkroonne klient – see väike võit tuli asjaoolust, et meie rikkis klient ühendus programmi töö alguses igasse serverisse ja kuna serverid hakkavad koheselt andmeid serveerima ja OS teatud osa saabunud infost talletab puhvrisse/salve isegi siis kui sa puhvrist ei loe, mistõttu meie vigane klient saab infot ka teistest serveritest, olgugi et ise loeb andmeid vaid ühest.

Aga selline trikk töötab vaid väikeste infohulkade korral, nagu seda meie luuletused on. Kui me laeksime, noo ütleme kolm 20millioni sõnaga eeplist regivärssi, siis OS puhvrid täituvad kiiresti ja meie väikene võit sulab olematuks.

———————————————————————————————————————————————————

Lingid:

* origininaaltekst “Twisted poetry”: http://krondo.com/blog/?p=1445

*  Aleax Mortelli põhjalik esitlus tagasikutsetest: “Callbacks – Dont call us, we call you” – http://www.youtube.com/watch_popup?v=LCZRJStwkKM&vq=medium#t=778

(eelmine peatükk / index / järgmine peatükk )

Teeme tühja tööd, aga Twistedi moodi.

Eelmises näites saime valmis vahva asünkroonse luulekoguja, siis selles peatükis  kasutame natuke ära Twistedi võimalusi ja kirjutame uue versiooni. Aga enne suuremat ümberkirjutamist, las ma tutvustan natuke Twistedit (versioonist 8.2.0 alates- aegajalt ilmuvad Twistedil uuemad versioonid , aga suure tõenäosusega püsib tuuma väline külg muutumatuna). Seega pole sul täna vaja karta, et järgnevad näited natuke uuemal versioonil ei tööta, vähemalt ma loodan seda. Kui sa eelmises peatükis jäid kahtlema, kas hankida, endale Twisted või ei, siis nüüd palun hangi siit .

Alljärgnevalt kõige lihtsam Twistedi programm:

from twisted.internet import reactor
reactor.run()

Kui sa ei viitsi seda ümber kirjutada, siis leiad selle koodi failist basic-twisted/simple.py ja käsurealt käivitamiseks:

python basic-twisted/simple.py

Meie programmi esimene rida impordib kasutusvalmi reaktor-objekti ning teine rida käivitab reaktori. Antud juhul ei tee see programm mitte midagi kasulikku – lihtsalt ootab ja jääbki ootama, seepärast on reaktori peatamiseks ehk programmi sulgemiseks vaja vajuta klahve Control-C, muidu reaktor jääbki alatiseks jooksma ning ootama sündmusi mida ei tule. Üldjuhul me sellist tühja tsüklit ei kasuta, vaid lisame enne reaktori käivitamist tsüklisse samuti mõne failideskriptori, alljärgnevate näidete korral on selleks meie luulekliendi ühendus luuleserveriga. Kuidas see täpsemalt käib , näed hiljem, aga meie reaktor on nüüd hoos. Pane tähele, et tegu pole nn aktiivse ja kordusi läbiva tsükliga. Kui sul on ekraanil protsessori mõõdik, siis näed et tühjalt käiv reaktor ei mõjuta näidikut – meie reaktor ei kasuta ooteseisundis üldse protsessori võimsusi, sest meie reaktor on alles ülemises tsüklis ning ootab aktiveerivat sündmust, mida antud näite korral ei ilmugi. Kujundlikult on meie reaktor kui otsustusvõimetu Hamlet – teha või mitte teha.

Kohe teeme asja huvitamaks, aga enne seda võtan mõned asjad lühidalt veel kokku:

1. Twistedi reaktor käivitub alles, siis kui tal on seda kästud teha – reactor.run()
2. Reaktor töötab samas lõimes, kus ta tööd alustas.
3. Kord käivitatud reaktor ei peatu põhjuseta ja on töötava programmi kontrolli all.
4. Tühitsükel ei tarbi protsessori võimust.
5. Reaktorit ei looda otseselt, vaid importitakse moodulist.

Viimasel punktil tasub korra peatuda. Twistedis on reaktor lihtsalt Singleton tüüpi projekteerimismall ning Twistedi moodulis on ainult üks reaktor-object, mis luuakse kaudselt koodi importimise ajal.

Muidugi võimaldab Twisted select-reaktori asemel kasutada ka muidki reaktoreid. Select-reaktor on lihtsalt kõige levinuim ja paremini tuntud lahendus, seetõttu on ta valitud ka Twistedi vaikimisi reaktoriks. Aga kui sul on soov kasutada mingit muud reaktorit, nt poll-reaktorit, siis peameeles et enne reaktori importimist tuleb oma moodulisse soovitav reaktor installida, mida saab teha alljärgneva koodilõiguga:

from twisted.internet import pollreactor
pollreactor.install()

Kui sa oma koodis reaktorit täiendavalt ei installi, lihtsalt impordid, siis Twisted võtab kasutusele vaikimisi määratud reaktori ehk siis select.reactori. Antud põhjusel on soovitav reaktor importida funktsioonis, kus toimub reaktori töö, aga mitte harjumispäraselt mooduli alguses.

Märkus: kirjutamise hetkel, Twistedi meeskond tegeleb selle kitsaskohaga ning on loota, et peagi see kitsendus kaob ning saab mitut reaktorit koos kasutada. Et selline lahendus oleks võimalik, siis objekti importimine asendub objekti viitamisega.

See selleks, kirjutame parem meie esimese ja mitte midagi tegeva Twistedi programmikese ümber ja asendame select-reactori hoopis teise reaktoriga, nt poll-reaktoriga.Kood asub failis: basic-twisted/simple-poll.py:

from twisted.internet import pollreactor
pollreactor.install()
from twisted.internet import reactor
reactor.run()

Nüüd on siis meil poll-tsükkel, mis samuti ei tee midagi kasulikku. Antud alajaotus oli silmaringi laiendamiseks, et oskaksid tulevikus arvestada ka muud tüüpi reaktoritega, aga edaspidistes näidetes jään traditsioonilise select-reaktori juurde,

Tere, Twisted

Aitab mõtetust reaktorist, kirjutame nüüd parem Twistedi programmi, mis teeb midagi meie heaks. Alljärgnev näide kuvab peale reaktori käivitumist terminali aknasse natuke teksti:

def hello():
    print 'Hello from the reactor loop!'
    print 'Lately I feel like I\'m stuck in a rut.'
from twisted.internet import reactor
reactor.callWhenRunning(hello)
print 'Starting the reactor.'
reactor.run()

Laisematele teadmiseks, kood asub failis basic-twisted/hello.py, mida käivitades näed sa ekraanil alljärgnevat pilti:

Starting the reactor.
Hello from the reactor loop!
Lately I feel like I'm stuck in a rut.

Antud juhul pead sa programmist väljumiseks vajutama klahve Ctrl – C, sest peale nende ridade väljastamist jääb reaktor edasi jooksma ja uusi sündmusi ootama. Samuti pane tähele lausete väljastamisjärjekorda – sa võid märgata, et hello-funktsioon kutsutakse alles siis välja, kui reaktor on käivitunud ning funktsioonide väljakutsumise võtab enda peale samuti reaktor. Selle tingib asjaolu, et me kasutame enne reaktori käivitumist meetodit callWhenRunning(),mille sisendparameetriks on viit käivitavale funktsioonile.Niiviisi viidatud funktsioon kutsutakse koheselt peale reaktori käivitumist välja.

Edaspidi kasutan mõistet tagasikutset (eng callback) kirjeldamaks viita kutsutavale funktsioonile, antud juhul on selleks viit hello-funktsioonile. Olemuselt on tagasikutse lihtsalt Twistedile edastatav funktsiooniviit, mille abil on tal võimalik vajalikul ajal viidatud funktsioon välja kutsuda. Antud näite korral, siis pärast reaktori käivitamist. Kuna Twistedi reaktor on meie koodist eraldatud, siis enamus tegevusi reaktori tuuma ja meie juhtloogika vahel saavad alguse nn funktsiooni tagasikutse Twistedile saatmisega. Vaatame nüüd näite varal kuidas Twisted kutsub tagasikutse abil meie funktsiooni välja:

import traceback
def stack():
    print 'The python stack:'
    traceback.print_stack()
from twisted.internet import reactor
reactor.callWhenRunning(stack)
reactor.run()

Selle näite leiad failist basic-twisted/stack.py ja käivitudes kuvab see ekraanile järgneva tulemuse:

The python stack:
...
  reactor.run() <-- This is where we called the reactor
...
...  <-- A bunch of Twisted function calls
...
  traceback.print_stack() <-- The second line in the stack function

Ekraanile kuvatakse mitmeid ridu, samas ära vaeva hetkel pead vahepealsete Twistedi väljakutsetega. Lihtsalt keskendu reactor.run() ja meie tagastuskutse vahelisele seosele.

Tagastusviidast lähemalt

Twisted pole ainus tagastuskutsetel põhinev reaktor-raamistik. Vanimad Pythoni asünkroonraamistikud nagu Medusa ja asyncore kasutavad samuti neid. Ja samuti GUI raamistikud GTK ja QT , mõlemad baseeruvad oma töös reaktor-tsüklile. Üldiselt paistab et reaktiivsete süsteemide arendajad on kiindunud tagastuskutsetesse ja kasutavad neid aktiivselt . Äkki peaksid nad nendega abielluma – võibolla nad juba ongi.

Alljärgnevalt võta arvesse järgmiste asjaoludega:

1. Reaktori projekteerimismall on ühiklõim (eng single-threaded).
2. Twistedi sarnased reaktiivsed raamistikud hoolitsevad täielikult reaktortsükli eest, nii et meie ei pea sellega ennast vaevama.
3. Meie kood ei käivitu ise.
4. Kuna töö toimub ühes lõimes, siis tegeleb funktsioonide väljakutsumistega reaktori ise.
5. Reaktor ei tea, millist osa meie koodist ta peab välja kutsuma- me peame tagasikutsed ise edastama.

Tagastuskutsed pole juhul ainus võimalus – nad üks paremaid ja tuntumaid võimalusi selleks.

Joonis.6 näitab, mis toimub tagastusviida/nõude ajal:

Tagasikutsega reaktor

Joonis.6 põhjal võib välja tuua mõningad tagastuskutse olulisemad omadused:

1. Meie tagastusviidaga kood jookseb Twistediga samas lõimes.
2. Sel ajal, kui täidetakse tagastusviidaga väljakutsutud koodi, siis Twistedi tsükkel on peatunud.
3. Ja vastupidi.
4. Kui meie koodi täitmine on lõpetatud, siis täitmisjärg läheb koheselt tagasi reaktorile.

Twistedi-tsükkel on tagasikutse ajal meie koodi poolt efektiivselt blokeeritud. Seega peame me olema kindlad, et tagasikutsega käivitatud kood ei raiskaks aega ehk peaksime omapoolses koodis vältima blokeeruvaid S/V lülitusi. Muidu pole reaktor-projekteerimismallist tulu, sest Twisted ei võta ette ühtegi ennetusabinõud, et takistada meie koodi poolset blokeerumist, mispärast peame me ise hoolitsema, et meie kood seda ei teeks. Nagu näites nägime, siis üldjuhul ei pea me ennast vaevama võrgu S/V kontrollimisega, sest selle töö teeb edukalt meie eest ära twisted ja asünkroonselt.

Võimalikud blokeeruvad tegevused on samuti veel näiteks lugemine/kirjutamine mitte-sokli põhisest failideskriptorist (nt toru – eng pipe) või ka alamprotsessi järgi ootamine. Blokeeruvast mitte-blokeeruva tegevuste peale lülitumine sõltub juba sinu ülesandest, aga üldjuhul leiab abi Twistedi APIst. Siinjuures on oluline tähele panna, et ka paljud Pythoni standardfunktsioonid ei võimalda kasutada asünkroonset lähenemist. Näiteks os.system moodulis olevad funktsioonid blokeeruvad alati kuni alamprotsessid on lõppenud. Nii need lihtsalt töötavad. Kui soovid twistediga töötada, siis pead võimaluse korral alati vältima os.systemi kasutamist ja võimaluse korral eelistama Twisted APIt alamprotsesside juhtimiseks.

Hüvasti, Twisted

Tuleb välja, et alati on võimalik Twistedi reaktor käigupealt,kasutades stop() meetodit, sulgeda. Siinjuures pean rõhutama – kord suletud reaktorit ei saa taaskäivitada, üldiselt kasutatakse seda meetodit oma programmi sulgemiseks/katkestamiseks.

Märkus: Viimasel ajal on Twistedi kirjalisti ilmunud arutlusi reaktori taaskäivitavaks muutmisest, et arendajal oleks võimalik vajaduse korral reaktor peatada ning taaskäivitada. Aga versioonis 8.2.0, saad sa ainult reaktori käivitada ja peatada vaid korra.

Siin on programm mis 5 sekundi möödumisel peatab reaktori ,kood asub failis basic-twisted/countdown.py:

class Countdown(object):
    counter = 5
    def count(self):
        from twisted.internet import reactor
        if self.counter == 0:
            reactor.stop()
        else:
            print self.counter, '...'
            self.counter -= 1
            reactor.callLater(1, self.count)
from twisted.internet import reactor
reactor.callWhenRunning(Countdown().count)
print 'Start!'
reactor.run()
print 'Stop!'

Funktsiooni callLater() kasutame tagasikutse(eng callback) registreerimiseks, esimene argument määrab ära mitu sekundit(ei pea olema täisarv) sinu tagasikutse väljakutsudes jookseb ning teine argument on viit väljakutsutavale funktsioonile.

Kuidas Twisted teab käivitada tagasikutset õigel ajal? Sa võid mõelda, et paus on sündmus nagu iga teinegi sündmus, mis ootab oma täitmiskorda reaktori tsüklis( joonis 5). Twisted kasutab vaheaega, et garanteerida eet iga callLateriga registreeritud ajastatud tagasikutse täidetakse õigel ajal, tegelikult küll pigem võimalikult õigel ajal. Kui mingi muu tagasikutse täitmine võtab liialt kaua aega, siis hilineb ka meie tagasikutse täitmine. Seega Twistedi callLater mehhanism ei sobi range- reaalaja süsteemi rakenduste loomiseks.

Miks ei jää see programm select-tsüklisse kinni nagu eelmised näited, samas kui see programm ei kuula mitte ühtegi failideskriptorit? Select-kutse samuti aksepteerib sisendparameetrina vaheaja pikkust määrava argumenti ja select-kutse annab vastuse igaljuhul, isegi kui vaheaja väärtus on määratud ja ükski failideskriptor ei ole antud ajajooksul valmis . Muide kui vaheaja parameeter väärtustada nulliga, siis on sul võimalik failideskriptoreid ilma blokeerumata kiiresti kontrollida (ehk poll-kutse).

Aga alljärgnevalt meie pöördloenduri väljund:

Start!
5 ...
4 ...
3 ...
2 ...
1 ...
Stop!

Pane tähele, et lõpus olev “Stop” on tähenduslik, selle järgselt on nüüd reaktor lõpetanud oma töö, reactor.run() on tagastanud väärtuse ja nüüd on meil programm mis suudab ise lõpetada oma töö.

Näksi pähklit, Twisted!

Kuna Twisted suhtleb meie koodiga tagasikutsete vormis, siis võid sa asjakohaselt küsida, mis juhtub kui mõni tagasikutsutav kood tõstatab veaolukorra. Egas midagi, proovime järgi. Programm basic-twisted/exception.py olevatest funktsioonidest üks funktsioon püstitab vea, samas teine jookseb veatult. Alljärgnevalt see programmilõik:

def falldown():
    raise Exception('I fall down.')
def upagain():
    print 'But I get up again.'
    reactor.stop()
from twisted.internet import reactor
reactor.callWhenRunning(falldown)
reactor.callWhenRunning(upagain)
print 'Starting the reactor.'
reactor.run()

Ja käsurealt käivitades, võid käsureal näha alljärgnevat tulemust:

Starting the reactor.
Traceback (most recent call last):
  ... # I removed most of the traceback
exceptions.Exception: I fall down.
But I get up again.

Võid tähelepanna, et teine tagasikutsutav funktsioon jookseb vahetult peale esimest ja hoolimata sellest et esimene lõpetas oma töö veateatega. Kui sa antud programmis kommenteerid rea reactor.stop() välja, siis reaktor jääb alatiseks tööle. Üldiselt kokkuvõttes, siis reaktor jääb tööle ka siis kui mõni meie tagasikutsutavast funktsioonidest ebaõnnestus. Näiteks veebiserver peab olema väga robustne süsteem ja ei saa hanguda iga vea tekkides. See ei tähenda , et me peaksime veahaldamisse kerglaselt suhtuma, aga samas on hea teada et meie seljatagust on kaitsmas ka Twisted.

Luulet palun!

Järgmises osas võtame eesmärgiks arendada oma asünkroonne luulelugeja ja seda juba Twistedi abil.

Soovituslikud ülesanded

1. Täienda countdown.py koodi niiviisi, et seal oleks kol erinevat pöördloendit ning igalühel oleks erinev paus. Kui kõik loendid on oma töö lõpetanud, siis hoolitse et reaktor saaks välja lülitatud.
2. Tutvu moodulis twisted.internet.task asuva klassi LoopingCalliga. Kirjuta meie pöördloendur ümber, kasutades selleks LoopingCalli võimalusi. Kasuta vaid start ja stop meetodeid ja hetkel võid ignoreerida järeltagastuse (eng deferred return) väärtust. Selle teemaga tutvume põhjalikult juba järgnevates peatükkides.

————————————————————————————————————————————————————-

Lingid:

* Part 3: Our Eye-beams Begin to Twist, originaal versioon: http://krondo.com/blog/?p=1333